Thursday, June 7, 2012

YFU Taani-tuur

Okei, viimasest ettekandest on tõesti palju aega möödas. Maikuus juhtus tegelikult nii mõndagi muud. Suuremaks ürituseks oli YFU Taani-tuur. Sellest siis kerge ülevaade. Kõigepealt kohtusime kõikide allesjäänud vahetusõpilastega YFU majas, kus veel viimased workshop-id maha pidasime ning õhtul ka väikese Galla korraldasime. Saime seal endile diplomid, kus oli kirjas, et oleme aasta Taanis veetnud ning seetõttu omame teadmisi taani keelest ning kultuurist. Pärast sõime ning tantsisime veidikene Les lanciers-i.


Jüriga

Vahetusõpilased


Järgmisel hommikul moodustasime suure ringi, kus kõik jälle läbi kallistasime. Päris kõik Taani-tuurile kaasa ei tulnud ning neid, kes aastalõpuseminarile Saksamaale ei tule, neid rohkem ei näegi. Kui hüvastijätud olid öeldud, laadisime oma kohvrid bussi ning lõpuks läksime ka ise peale. 

Esimesel päeval sõitsime Aarhusisse, kus käisime veidi sealses vanalinnas ringi. Ma olen seal juba PÄRIS mitu korda käinud ning midagi uut ja huvitavat sealt ka seekord ei leidnud. Veetsime pikka aega sealsete kiikude juures, kus sain Nickile hootegemisel silmad ette teha. Paar uut sõbrakest küll ühest puurist avastasin. Nimelt oli seal kukk ning kaks kana, kellest üks armastas Nickile mulda peale visata. 

Pärast seda sõitsime hostelisse, kus esimese öö veetsime. Olin toas ameeriklaste Paige'i, Casey ning Jaimega. Otsustasime Caseyga veidi sealset ümbrust uudistada. Selle hosteli siseaed nägi ka jube hea välja. Nimelt oli seal vesi, mille sees kivist suured plaadid, kus käia sai. Mõne plaadi peal olid ka istumiskohad. 


Portugallane Arturo ning tšiilikas Iñaki näitasid stiili.





Teise päeva hommikupoole sõitsime muuseumi, kus üht vana puust laeva uudistama võisime minna. Hiljem käisime vaatamas, kuidas soola tehakse ning mis selle tähtsus on. Kõigepealt nägime nimelt filmi, kuid ma olin nii unine, et suutsin oma silmi vaevalt selle ajal lahti hoida. Kui hiljem üht soolabasseini vaatama läksime, olin õnneks juba end piisavalt üles ajanud, et reaalselt aru ka saada, mis seal toimus. Ühesõnaga oli selline pisikene vann, kus sool põhja settis ning siis pidi labidaga selle sealt ära tõstma. Selleks õnnelikuks osutus Adam. Ta suutis mind ning paart teist vahetusõpilast suures lükkamishoos peaaegu veega üle kallata. Siis sõitsime taas järgmise hosteli juurde. Õhtu jooksul sai veidi kaarte mängitud ning niisama juttu aetud. 





Adam soola lükkamas.


Kolmanda päeva hommikul sõitsime ühte kohta, kus rohulapikestest ning veest oldi maailmakaart moodustatud. Kõik vahetusõpilased läksid oma riigi juurde ning meist tehti pilti. Kuna Jüri sellele reisile kaasa ei tulnud, siis olin üksinda Eesti esindaja. Pärast kõndisime veel mõnda aega maailmas ringi ning jäädvustasime hetke. 

Teiseks külastuskohaks oli meil täna selline linn nagu Viborg. Meile anti vaba aega, et me saaksime veidi linna peal ringi vaadata ning tahtmise korral endale asju soetada. Meie rändasime belglase Jorisega veidi linna peal ringi ning avastasime erinevaid huvitavaid kohti. Kahjuks hakkas aga vihma sadama ning seda tralli ei jätkunud meil väga kauaks. Siis otsustasime ka poodides vihma eest varju otsida. 

Kui kõigil olid ostud tehtud, sõitsime bussiga taas ööbimiskohta. Õhtu jooksul hakkas lausa müristama ning välku lööma. Hosteli fuajees oli lauajalgpall, mille peal otsustasime veidi mängida. Joris rääkis, et nende koolis on sellised reeglid, et kui kaotad nulli punktiga vastasele, siis pead laua alt läbi roomama. Mõtlesin, et miks ka mitte, mängime ka praegu sellisete reeglitega. Kokkuvõttes pidin ma oma viis korda sealt laua alt läbi ronima..


Eurooplased

Casey, mina & Paige

Mina & Ondrej


Joris purskkaevu otsas.


Mina, Joris, Pierre & Ondrej

Pärast järjekordset kaotust.


Neljanda päeva hommik viis meid lehmafarmi. Räägiti siis, kuidas vasikatega toimetatakse, kuidas lehmi söödetakse ning meile näidati lisaks veel igasuguseid masinaid. Üks lehm oli seal küll hullu lehma tõve saanud: hüppas ringi nagu pull, kellel ratsanik kukil istub. 

Järgmisena sõitsime Sneglehuset-i juurde. Tõlkes tähendab see teomaja. Üks elanik oli nimelt oma maja teokarpidega ära kaunistanud. Päris uhke vaatepilt. Pärast sõitime Taani kõige läänepoolsemasse punkti. Seal oli vaatetorn, kuid see oli kahjuks suletud. Otsustasime siis veidi sealses rannas ringi vaadata. Tuul oli seal aga tohutu (JEIII for me)

Õhtul peatusime järjekordses hostelis. Seal oli hoovis hiiglaslik maleväljak. Mind tõmbas rohkem aga sealne jalgpalliväljak, kus mõne teise vahetusõpilasega veidi jalgpalli kõksitud sai. 





 
Mina & Camille



Viimane ning viies päev sõitsime Esbjergi. Seal käisime kõigepealt nelja suure valge istuva mehekuju juures, kus ka veel viimase grupipildi tegime. Seejärel kõndisime mõnisada meetrit edasi ning jõudsime muuseumi, kus igasuguseid kalu, muid molluskeid ning paate vaadata sai. Eks seal oli omajagu lugemist ka. 

Kahjuks oligi pärast seda meie reis läbi ning sõitsime Fredericiasse, kus veel viimase kallistusringi tegime ning siis läks igaüks oma rongi peale ning sõitis koju. Päris paljudel hakkasid pisarad voolama. See reis oli tõesti tohutult vinge ning igati sealviidetud aega väärt!







Sarah & Ondrej

Ondrej, onu, kes rääkis võrkude tegemisest & mina. 


Nüüdseks olen oma viimase koolipäeva seljataha jätnud ning vaikselt plaanin juba lahkumispidu. Kahekümne kaheksandal juunil sõidame terve perega Fynile. Seal ütlen neile selleks korraks head aega. Järgmise päeva hommikul sõidame teiste vahetusõpilastega, kes Euroopast pärit on, bussiga Berliini, kus meil YES hakkab. Põhimõtteliselt tulevad sinna kokku kõik need õpilased, kes Euroopast Euroopasse vahetusaastale läksid. Kokku tuleb meid ikka päris palju..



2 comments:

  1. niu, pisar tuli silma neid pilte vaadates ja meenutades :) inimesed, kes said armsaks :) Kas keegi märkas ka minu puudumist?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks meie ikka märkasime. Vahepeal tuli küll teemaks, et kus sa oled ning millal koju läksid. Pole ju nii kaua absoluutselt kontaktis olnud. :)

      Delete