Wednesday, June 27, 2012

Viimane õhtu taani kodus

Olen viimased kolm päeva veidi pakkimisega tegelenud. Sai siin uus kohver ka juurde ostetud, sest vastasel juhul ei oleks kõiki oma asju kaasa saanud võtta. Einoh, tegelikult oli siiski veidi asju üle. Andsin mõned asjad Christinale, et ta need siis suvel Eestisse tulles kaasa võtaks. Mõned riideesemed jätan aga sootuks Taani. Täna sain aga enam-vähem kõik asjad pakitud. Mõned vannitoatarbed on veel vaja kokku panna, aga eks sellega tegelen homme. 

Homme hakkame siit kuskil kella kolme-veerand nelja paiku sõitma. Sihtkohaks on siis Tommerupis asuv YFU maja. Terve mu siinne perekond tuleb mind saatma. Mul on selle üle hea meel, sest ma ei kujuta ettegi, kuidas ma muidu oma kahe suure kohvri ning kahe väikese kotiga end sinna kohale oleks vedinud. Mul on ikka tohutult hea meel, et me lennukiga minema ei pea. Eile sai Jan Hendrikuga (vahetusõpilane Saksamaalt) diili tehtud, et ta mind nende tassimisel aitab, sest tal pidavat ainult väikene seljakott olema. Ei tea, kas ta on siis juba suurema osa oma asjadest kodumaale saatnud või tulid tal vanemad ise järele. 

Tunne on sees imelik. Osaliselt tahaks muidugi koju minna ning sealset pere ning sõpru näha. Ning päris kindlasti ei saa ma oma kassi ära unustada, keda lihtsalt tohutult igatsen. Samas on mul viimane nädal siin veel eriti fantastiline olnud ning seetõttu väga nagu ei kipu minema. Jube kahtlane on mõelda, et see aasta on nüüd läbi ning ma lähengi koju. Samas olen ma täiesti kindel, et hakkan neil tihti külas käima. Muidu organism käitub nagu Taani tulles - olen nii ärevuses, et öösel saan vaevalt magada. Tuju on ka pidevalt väga hea. See võib aga ka praegusest ilmast tingitud olla. Väljas on soe, päike paistab ning tuul on tavalisest veidi vingem. Ideaalne minu jaoks. 

Täna sai veel viimast korda Christinaga koos oldud. Mõtlesin oma perele väikese kingituse mälestuseks teha ning palusin Christinalt selle tegemisel seltsi. Kingituseks oli siis väike raami sees olev foto minust. Panin sinna juurde ka väikesed eesti lipud. Tavaliselt on Taanis kombeks, et kui kellelgi on sünnipäev, siis pannakse koogi peale taani lipud. Järgmine kord on nendeks aga hoopis eesti lipud. Andsin kingi õhtusöögi ajal üle ning neil oli selle üle hea meel. Ütlesid, et panevad mu pildi seina peale teiste perelaste piltide kõrvale. See oli neist nii armas. Ning eesti lipud lähevad vast vahetusõe Petra sünnipäevakoogile, sest temal tuleb sünnipäev kõige varem. 


Hoptimus sai ka kohvrisse pressitud.


Kõik riiulid ning sahtlid on kuidagi jube tühjad..


Jeg vil gerne sige tak til alle mine danske og udenlandske venner og til min dansk familie. Jeg kommer til at savne jer! Og især dig, Christina, fordi vores tid sammen har været bare så hyggelig og fuld med sjov (jeg ved godt, at du læser den her :D).



Monday, June 25, 2012

Üllatuspidu

Christina küsis mult mõni aeg tagasi, kas mul on 24. juulil (pühapäev) aega. Kuna ma polnud midagi sinna planeerinud, ütlesin, et olen vaba. Eks ta siis kutsus mu enda juurde. Mida lähemale see aeg jõudis, seda suurem kahtlus mul oli, et tal midagi plaanis on. Kui ma talt selle kohta küsisin, ütles, et ta ei ole midagi planeerinud. 

Sõitsin siis eile rongiga Tranbjergi, kus ta elab. Ilm oli kohutav. Terve päev ladistas vihma. Christina tuli mulle autoga rongijaama järele. Sõitsime siis tema juurde. Võtsin oma jalanõud jalast ning riputasin jaki nagisse. Kui siis elutuppa läksime, ootas mind kamp klassikaaslasi ees, kes SURPRISE! hõikasid. Nicolinel oli fotokas käes ning tegi mu reaktsioonist pilti. See oli lihtsalt nii armas. Järgmisel hetkel nägin ukse kohal rippuvat taani lippu, mille peale markeriga kirjutatud oli. Nad rääkisid, et olid ühel päeval mööda inimesi ringi sõitnud, et nad lipule midagi kirjutaksid. 

Kokku oli meid kaheksa. Päris paljud pidid tööl olema ning ei saanud seetõttu tulla. Aga sellest polnud midagi. Istusime laua äärde maha ning hakkasime juttu rääkima ja suupisteid sööma. Mingi aeg sõime lõunat, milleks olid hot dog-id. Christina ema oli meile koogi ka valmis küpsetanud. Jube hea nägi välja ning järjekordselt oli mul veidi kahju, et mulle koogid ei maitse. Natuke otsustasin seda küll proovida. 

Kuskil kella kuue aeg hakkasid inimesed laiali minema. Igatahes oli see neist väga armas, et nad mulle väikese peokese otsustasid korraldada. 


Koogil kirjas på gensyn, mis tähendab "nägemiseni".




K & C




Sankt Hans aka Jaanipäev

Kahekümne kolmandal juunil, laupäeval, tähistasime ka siin Jaanipäeva. Taani keeles kutsutakse seda Sankt Hans-iks. Eks põhimõte on tal sama nagu Eestis. Maja kõrval asuvale muruplatsile oldi mõni nädal tagasi suur oksahunnik kokku aetud, mis siis õigel päeval põlema pandi. Kahjuks see väga põleda ei tahtnud. Kokku tuli naabruskonnast oma kaks-kolmkümmend inimest. Kohale toodi vahukomme, küpsiseid ning paar kasti karastusjooke.

Selline tunne, et taanlastel on iga sündmuse kohta laul olemas. Niisamuti oli ka jaanitule jaoks neil laul olemas. Igaühele jagati sõnad kätte ning mõne hetke pärast võetigi viisijupp üles. Eks see suhteliselt segapundar oli, aga lõpuks sai laul läbi lauldud. 

Siis otsustasime vahetusõega vahukomme grillima minna. Kõigepealt käisime aga platsi kõrval olevas hekis, et endile sobivad oksad leida, mille otsa vahukommid torgata saaksime. Ega ma pole neid enne grillinud. Mõni aeg tagasi sai vähemalt ära proovitud, kuidas see maitseb. Päris mõnus oli neid küpsiste vahel süüa. Igatahes, kui olime sobivad oksad leidnud, läksime ning hakkasimegi neid järjest kuumaks kütma. Kuna nad kleepuvad ikka päris mõnusalt, kui nad kuumad on, oli pärast terve mu pusa vahukommi täis. Ega väga palju neid ka süüa ei saanud, sest need olid nii magusad, et lõpuks läks süda kergelt pahaks. 

Aga muidu oli vahva kogemus. Ning vihma ka ei sadanud! Tohutult mõnus vahelduseks. :)



Vahepeal tossas tohutult.


Keset lõkkehunnikut tekkis väike auk.











Sunday, June 24, 2012

Lahkumispidu

Eile käisid mõned klassikaaslased, vahetusõpilased ning juuniorkontaktisik minu juures. Mõtlesin, et peaksin ikkagi mingi väikese istumise oma lahkumise puhul korraldama. Terve hommikupoolik ladistas vihma. Mõtlesin, et see rikub mu plaani täiesti ära, sest olin mõelnud, et istume aias. Õnneks tuli lõuna paiku päike välja ning kella kolmeks, kui külalised kohale hakkasid saabuma, oli väljas piisavalt kuiv, et seal istuda. 

Kõigepealt istusimegi niisama, sõime arbuusi ja muid suupisteid ning ajasime juttu. Selleks ajaks oli päike ikka väga kuum. Kui ta pilve tagant välja tuli, siis kõik kõrbesid. Kui aga varju jäime, siis oli veidi jahe. Eks me seal võtsime kõik pidevalt jakke seljast ära ning siis panime jälle tagasi. 


Nick

Nicoline, Stinna & Nick

Mina & Ondrej


Mõne aja pärast otsustasime maja kõrval olevale muruplatsile minna ning kongespil-i mängida. Tõlkes on see siis kuningamäng. Selles on kaks võistkonda. Kummalgi võistkonnal on viis klotsi, mida siis vastasvõistkond kuskil kümne meetri kauguselt pulgaga visates pikali peavad saama. Platsi keskel on kuningas, mida viimasena sihtima hakatakse. Mõtlesime, et mängime vahetusõpilastega taanlaste vastu. Meil läks ikka tunduvalt paremini. Suutsimegi esimese mängu võita. Ka teises mängus saime meie tegelikult enne taanlaste klotsid pikali visatud, kuid kahjuks eksisime kuninga sihtimisel ning seetõttu võitsid teise mängu taanlased. 

Mängu algus

Taanlased: Christina, Nicoline, Stinna & Iben


Vahetusõpilased: Nick, mina & Ondrej 

Siis, kui neil ainult kaks klotsi alles oli..

..kuni enam ühtegi püsti ei jäänud.

Siis oli aeg sööma hakata. Eelroaks oli meil krevetisalat, mille kõrvale sõime saiakest. Põhiroaks mõtlesin tüüpilist taani toitu pakkuda: kartul, kaste, salat ning liha. Oeh, väga hästi maitses. Istusime seal lõpuks kõik, kõhud täis. Natuke pidasime pausi. Mõne aja pärast otsustasin neile ka mannavahtu serveerida. Kahjuks oli see seekord millegi pärast jube vedelaks jäänud. Eks ta rohkem supi moodi oli. Vähemalt maitse jäi samaks. 


Eelroog

Ondrej serveeris veini

Põhiroog

Christina & Nicoline


Õhtu jooksul mängisime veel veidi kaarte ning naersime kõhud kõveras. Lõpuks sai aga kell nii palju, et rahvas hakkas kodu poole liikuma. Pärast oli küll jube mõnus rahulik tunne sees, sest õhtu möödus suurepäraselt. Klassiõed kinkisid mulle endist suure foto, et ma neid ära ei unustaks. Mitte, et üldse selline võimalus eksisteeriks. Christina ning Stinna tulevad mulle suvel kuueks päevaks külla ka. Kahjuks Nicoline tulla ei saa. Lisaks sain neilt ümbriku, mille lubati mul aga alles Eestis olles lahti teha. Ka oma kontaktisikult Ibenilt sain kaardi. Seal kirjutas ta, et mu lahkumiskingitus ootab mind Eestis. Eks ma nüüd praen vaikselt uudishimus.

Üldse on mul tohutult hea meel, et nii fantastiliste inimestega tuttavaks sain!



Thursday, June 21, 2012

Kui vaid nädal on jäänud..

Mõtlesin, et peaksin midagi ikkagi üle pika aja kirjutama. Praegu on mul kolmas vaheajanädal, sest eksameid mina õnneks tegema ei pea. Kaks esimest nädalat käisin koolis veidi raamatukogus aitamas. Seda nimelt siis selle pärast, et olin koolilt oma Londoni reisi jaoks rahalist abi saanud ning nüüd läksin ja aitasin veidi neid. Ülesandeks oli mul raamatute sorteerimine, riiulissepanemine ning parandamine. Kuna teised õpilased tegid parasjagu eksameid, käidi seal pärast raamatuid tagastamas. Mõni päev vaatasime aga niisama lakke, lugesime raamatuid ning nautisime kakaod.

Vaikselt olen ka pakkimise peale mõelnud. Tegin siin üks päev niiöelda kohvriproovi ka ära. Ütleme nii, et mul on liiga palju riideid. Õnneks sain natuke asju Viviani ning Stigiga Eestisse saata. Sellegi poolest on mul asju nii palju, et pean vist ikkagi teise suure kohvri juurde ostma. Eks ma pean siis endale mõne tugeva noormege leidma, kes neid kohvreid pärast tassima hakkab. 

Järgmine neljapäev sõidame terve perega Tommerupi, kus neile head-aega ütlen. Tommerupis veedame öö YFU majas koos kõikide nende vahetusõpilastega, kes YESile tulevad. Järgmisel hommikul paneme oma kohvrid bussi peale ning hakkame Saksamaa poole sõitma. YES saab läbi kolmandal juulil, mil hakkame Eesti poole sõitma.

Praegu on mul aga tšehh Ondrej külas. Eile sai veidi Aarhusis koos tema ning Nickiga ringi vaadatud. Ilmad on jälle jube kuumaks läinud. Suutsin oma näolapi ära kõrvetada. Täna proovisime ka väljas olla, kuid palavus oli lihtsalt tappev. Homme (reedel) pean oma lahkumispeo. Korraldan kerge istumise, kuhu paar klassiõde ning vahetusõpilast tulevad. Eks sööme igasugu head-paremat ning kena ilma korral grillime lõkke kohal vahukomme. See sai ka lõpuks ära proovitud ning soe vahukomm küpsise vahel maitseb päris hästi. Eks ma proovin millalgi enne YESile sõitmist ka lahkumispeo kohta postituse ära teha. 

Praeguseks aga niipalju.


Thursday, June 7, 2012

YFU Taani-tuur

Okei, viimasest ettekandest on tõesti palju aega möödas. Maikuus juhtus tegelikult nii mõndagi muud. Suuremaks ürituseks oli YFU Taani-tuur. Sellest siis kerge ülevaade. Kõigepealt kohtusime kõikide allesjäänud vahetusõpilastega YFU majas, kus veel viimased workshop-id maha pidasime ning õhtul ka väikese Galla korraldasime. Saime seal endile diplomid, kus oli kirjas, et oleme aasta Taanis veetnud ning seetõttu omame teadmisi taani keelest ning kultuurist. Pärast sõime ning tantsisime veidikene Les lanciers-i.


Jüriga

Vahetusõpilased


Järgmisel hommikul moodustasime suure ringi, kus kõik jälle läbi kallistasime. Päris kõik Taani-tuurile kaasa ei tulnud ning neid, kes aastalõpuseminarile Saksamaale ei tule, neid rohkem ei näegi. Kui hüvastijätud olid öeldud, laadisime oma kohvrid bussi ning lõpuks läksime ka ise peale. 

Esimesel päeval sõitsime Aarhusisse, kus käisime veidi sealses vanalinnas ringi. Ma olen seal juba PÄRIS mitu korda käinud ning midagi uut ja huvitavat sealt ka seekord ei leidnud. Veetsime pikka aega sealsete kiikude juures, kus sain Nickile hootegemisel silmad ette teha. Paar uut sõbrakest küll ühest puurist avastasin. Nimelt oli seal kukk ning kaks kana, kellest üks armastas Nickile mulda peale visata. 

Pärast seda sõitsime hostelisse, kus esimese öö veetsime. Olin toas ameeriklaste Paige'i, Casey ning Jaimega. Otsustasime Caseyga veidi sealset ümbrust uudistada. Selle hosteli siseaed nägi ka jube hea välja. Nimelt oli seal vesi, mille sees kivist suured plaadid, kus käia sai. Mõne plaadi peal olid ka istumiskohad. 


Portugallane Arturo ning tšiilikas Iñaki näitasid stiili.





Teise päeva hommikupoole sõitsime muuseumi, kus üht vana puust laeva uudistama võisime minna. Hiljem käisime vaatamas, kuidas soola tehakse ning mis selle tähtsus on. Kõigepealt nägime nimelt filmi, kuid ma olin nii unine, et suutsin oma silmi vaevalt selle ajal lahti hoida. Kui hiljem üht soolabasseini vaatama läksime, olin õnneks juba end piisavalt üles ajanud, et reaalselt aru ka saada, mis seal toimus. Ühesõnaga oli selline pisikene vann, kus sool põhja settis ning siis pidi labidaga selle sealt ära tõstma. Selleks õnnelikuks osutus Adam. Ta suutis mind ning paart teist vahetusõpilast suures lükkamishoos peaaegu veega üle kallata. Siis sõitsime taas järgmise hosteli juurde. Õhtu jooksul sai veidi kaarte mängitud ning niisama juttu aetud. 





Adam soola lükkamas.


Kolmanda päeva hommikul sõitsime ühte kohta, kus rohulapikestest ning veest oldi maailmakaart moodustatud. Kõik vahetusõpilased läksid oma riigi juurde ning meist tehti pilti. Kuna Jüri sellele reisile kaasa ei tulnud, siis olin üksinda Eesti esindaja. Pärast kõndisime veel mõnda aega maailmas ringi ning jäädvustasime hetke. 

Teiseks külastuskohaks oli meil täna selline linn nagu Viborg. Meile anti vaba aega, et me saaksime veidi linna peal ringi vaadata ning tahtmise korral endale asju soetada. Meie rändasime belglase Jorisega veidi linna peal ringi ning avastasime erinevaid huvitavaid kohti. Kahjuks hakkas aga vihma sadama ning seda tralli ei jätkunud meil väga kauaks. Siis otsustasime ka poodides vihma eest varju otsida. 

Kui kõigil olid ostud tehtud, sõitsime bussiga taas ööbimiskohta. Õhtu jooksul hakkas lausa müristama ning välku lööma. Hosteli fuajees oli lauajalgpall, mille peal otsustasime veidi mängida. Joris rääkis, et nende koolis on sellised reeglid, et kui kaotad nulli punktiga vastasele, siis pead laua alt läbi roomama. Mõtlesin, et miks ka mitte, mängime ka praegu sellisete reeglitega. Kokkuvõttes pidin ma oma viis korda sealt laua alt läbi ronima..


Eurooplased

Casey, mina & Paige

Mina & Ondrej


Joris purskkaevu otsas.


Mina, Joris, Pierre & Ondrej

Pärast järjekordset kaotust.


Neljanda päeva hommik viis meid lehmafarmi. Räägiti siis, kuidas vasikatega toimetatakse, kuidas lehmi söödetakse ning meile näidati lisaks veel igasuguseid masinaid. Üks lehm oli seal küll hullu lehma tõve saanud: hüppas ringi nagu pull, kellel ratsanik kukil istub. 

Järgmisena sõitsime Sneglehuset-i juurde. Tõlkes tähendab see teomaja. Üks elanik oli nimelt oma maja teokarpidega ära kaunistanud. Päris uhke vaatepilt. Pärast sõitime Taani kõige läänepoolsemasse punkti. Seal oli vaatetorn, kuid see oli kahjuks suletud. Otsustasime siis veidi sealses rannas ringi vaadata. Tuul oli seal aga tohutu (JEIII for me)

Õhtul peatusime järjekordses hostelis. Seal oli hoovis hiiglaslik maleväljak. Mind tõmbas rohkem aga sealne jalgpalliväljak, kus mõne teise vahetusõpilasega veidi jalgpalli kõksitud sai. 





 
Mina & Camille



Viimane ning viies päev sõitsime Esbjergi. Seal käisime kõigepealt nelja suure valge istuva mehekuju juures, kus ka veel viimase grupipildi tegime. Seejärel kõndisime mõnisada meetrit edasi ning jõudsime muuseumi, kus igasuguseid kalu, muid molluskeid ning paate vaadata sai. Eks seal oli omajagu lugemist ka. 

Kahjuks oligi pärast seda meie reis läbi ning sõitsime Fredericiasse, kus veel viimase kallistusringi tegime ning siis läks igaüks oma rongi peale ning sõitis koju. Päris paljudel hakkasid pisarad voolama. See reis oli tõesti tohutult vinge ning igati sealviidetud aega väärt!







Sarah & Ondrej

Ondrej, onu, kes rääkis võrkude tegemisest & mina. 


Nüüdseks olen oma viimase koolipäeva seljataha jätnud ning vaikselt plaanin juba lahkumispidu. Kahekümne kaheksandal juunil sõidame terve perega Fynile. Seal ütlen neile selleks korraks head aega. Järgmise päeva hommikul sõidame teiste vahetusõpilastega, kes Euroopast pärit on, bussiga Berliini, kus meil YES hakkab. Põhimõtteliselt tulevad sinna kokku kõik need õpilased, kes Euroopast Euroopasse vahetusaastale läksid. Kokku tuleb meid ikka päris palju..