Tuesday, April 17, 2012

London 4. päev

Hommik algas taas hommikusöögiga. Kuigi hotellituba ei olnud suurem asi, oli vähemalt hommikusöök päris mitmekesine. Nimelt pakuti igasuguseid erinevaid saiakesi, hommikuhelbeid ning ka soojemat toitu. Kuna hommikusöök oli üsna vara - kell pool kaheksa, oli meil pärast söömist aega veel veidikene magada. Päris mitmel päeval sai nii toimitud. 

Täna alustasime oma kultuurilist päeva Shakespeare's Globe-is. Põhimõtteliselt on see vanaaegne teater, kus ka praegu etendused toimuvad. Kõigepealt käisime seal teatris ringi, kus giid meile selle ajaloost rääkis. Meie giid oli üks väga vahva mees, tegi nalja pidevalt. Pärast läksime ka ise sealsele lavale ning niiöelda näitlesime veidi. Saime teistelt turistigruppidelt aplausigi. Lõpetasime oma sealse ringkäigu ühes ruumis, kus hakkasime üht näidendit rohkem lahkama. Selle nimi oli MacBeth või midagi taolist. Igatahes Hakkasime igasuguseid kahtlaseid liigutusi ning häälitsusi tegema. Pärast saime dialoogid, mida paarides esitama pidime. 




Vasakul on lava.






Seejärel liikusime sellisesse kohta nagu O2. Seal asus briti muusika ajaloo kohta väike muuseum. Lisaks erinevatele ajalugu selgitavatele tahvlitele olid seal ka kohad, kus veidi praktilisemalt muusikaga tegeleda sai. Nimelt oli seal üks muusikatuba, kus oli päris palju kitarre ning paar klaverit, millel lihtsalt mängida sai. Ka võis seal veidi laulda. Proovisime seda ühe klassiõega. Me saime endale piletid, kuhu selle salvestada saime. Ühes ruumis sai aga tantse õppida. Pidi mingi tantsustiili valima, siis videot vaatama ning järele tegema. Pärast vaatasime salvestust ning siis oli nalja nabani.


Klassiõed Mette ning Lotte kitarre näppimas.

O2 majas.


Täna saime õhtu vabaks. Alguses pidime küll kuhugi minema, kuid see tühistati ära. Läksime siis mõne klassiõega mõneks ajaks kohvikusse istuma. Ilm oli järjekordselt fantastiline. Pärast mõtlesin, et peaksin veidi suveniire ostma minema. Otsustasimegi Christinaga Oxford Street-ile ringi vaatama minna. Ostsingi paar magnetit külmkapi peale. Mingi hetk läksime ühte poodi, kus sealne müüja meile igasuguseid asju pähe üritas määrida. Küsis, kust me pärit oleme. Ütlesime, et Taanist. Päris üllatav oli, kui ta ühe lause oskas taani keeles öelda: Hvordan går det? (Kuidas läheb?). Kokkuvõttes ostsin seal ühe särgi. 

Siis otsustasime tagasi hotelli poole minema hakata. Kui tavaliselt liikusime metrooga, siis nüüd mõtlesime double decker-iga minna. See elamus oli fantastiline! Eriti, kui liiklusummikus liikuda. Me saime endale kena koha teisel korrusel kõige ees. Sealt saime päris hea ülevaate. Pidevalt oli tunne, et me sõidame ees- või kõrvalolevale autole sisse. Rääkimata siis veel jalgratturitest ning jalakäijatest. Buss sõitis päris kiiresti ning manööverdused tundusid eriti keerukad olevat. Kokkuvõttes jõudsime siiski kenasti kohale ilma vahepealsete intsidentideta. 


Oxford Street (pilt Googlest)

Vaade bussist.




Kui tagasi hotelli jõudsime, mõtlesime sööma minna. Läksime siis ühte lähedalasuvasse kiirtoidukohta. Tellisime sealt endale kebabid. Sealne teenindaja oli kuskil neljakümnendates idamaise päritoluga mees. Küsis alguses, kas me oleme ameeriklased, kuid mul pole aimugi, kust selline oletus tuli, sest me rääkisime omavahel taani, mitte inglise keeles. Pärast hakkas ta meile kergelt külge lööma. Christina seda meest absoluutselt ei sallinud, mina ainult naersin seal. Lõpuks saime oma söögi kätte ning suundusime tagasi hotellituppa sööma. 




No comments:

Post a Comment