Sunday, December 4, 2011

YFU Midyear Seminar in Copenhagen

Sellest on nüüdseks juba nädal möödas. Uskumatu, kui kiiresti aeg läheb. Mäletan hästi veel, kui me esimesel nädalal teiste vahetusõpilastega selle kohtumise peale mõtlesime ning see tundus nii kaugel olevat.


Reede (25. november 2011) hommikul ärkasin üles ning hakkasin asju pakkima. Varsti sõitsin oma kolme kotiga Aarhusisse, kus ma teisi ootama hakkasin. Mingi hetk tuligi sinna Nick, pärast ka mõned teised. Adamit polnud kuskil näha. On varemgi juhtunud, et ta liiga kauaks magama jääb. Saatsin siis talle sõnumi ning lootsin, et täna ei ole üks neist kordadest. Õnneks nägime teda rongiperroonil, kui rongi peale hakkasime minema. Rongis leidsime oma kohad üles, panime asjad ära ning hakkasime mõnusalt aega veetma. Poole tee peal tuli veel YFUkaid sinna rongi peale. Mõtlesin siis, et Jüri peaks ka kuskil olema ning saatsin talle sõnumi. Kui ta lõpuks aru sai, kes ma olen, otsustasime mõlemad püsti tõusta ning rongi peal ringi vaadata. Pärast tuli kahjuks välja, et olime ikkagi erinevate rongide peal.

Rongisõit kestis kuskil kolm tundi. Kui lõpuks Kopenhaagenisse jõudsime, hakkasime kohtumispaiga poole kõndima. Kui kõik olid kohale jõudnud, hakkasime peatumiskoha poole minema. Kui siis sinna jõudsime, rääkisin parasjagu kellegagi juttu, kui keegi mulle kaela hüppas. See oli Paige. Mulle ei jõudnud absoluutselt alguses kohale, et see tõesti tema on. Teda oli nii hea näha. Eks me siis seal kaisutasime päris pikalt, kuni ma Jürit nägin. Ka tema tuli minu juurde ning oli mu järgmine ohver. Tohutult, TOHUTULT imelik oli temaga eesti keeles rääkida. Seetõttu otsustasime mõlemad, et algselt räägime inglise keeles. 

Lõpuks sain ma veidi aega, et oma kotid ära panna. YFU oli kolmes erinevas hoones ruume okupeerinud. Mina magasin koos paljude tüdrukutega mõne minuti kaugusel asuvas hoones. Seal oli üks suur ruum, kus olid narid kahekaupa ära eraldatud. Ega väga aega seal ringi vaadata ei olnud, sest pidime tagasi peamajja minema, kus meid gruppidesse jaotati. Nendes gruppides rääkisime oma kogemustest. Kõik proovisid võimalikult rohkem taani keelt rääkida. Ka ise sain päris kenasti hakkama, kuid sakslastega ei anna väga võrrelda.

Pärast grupikohtumist sõime õhtust. Toiduks oli lasanje. See oli päris hea. Aga peamine oli see, et sai lõpuks teistega veidi muljetada. Pärast õhtusööki läksime jälle ühte suuremasse saali, kus me pidime oma ajurakke veidi liiga palju ragistama. See oli pigem selline tuim ning unelev istumine, sest kõik olid lihtsalt nii väsinud.

Mingi aeg meile halastati ning me saime veidi vaba aega. Seda oli aga tõesti vähe. Igatahes, ma veetsin parasjagu lõbusalt poiste ruumis aega, kui üks uus tüdruk Türgist sinna tuppa tuli ning Jüri ütles, et see on poiste tuba. Kõik hakkasid laginal naerma. Mina olin kergelt jahmunud. Jüri ei saanud aga asjale pihta. Lõpuks keegi ütles, et kes siis mina tema arvates olen. Einoh, mina võtan seda kui komplimenti, et nii semu neil seal olen, et ei pandagi tähele, et ma teisest soost olen. :D

Siis läksime pidin aga teise majja minema, sest kell üksteist hakkas meil öörahu. Magasin Casey'ga ühes nariboksis. Rääkisime temaga kuskil kella üheni öösel juttu. Siis aga mõtlesime magama minna, sest olime suhteliselt väsinud. Muidugi pidime päris kaua kuulama, kuidas sakslased teiselpool seina juttu rääkisid.


Laupäeval (26. november 2011) pidime kella kaheksa paiku ärkama. Kuskil tunni pärast oli meil hommikusöök, mille ajal me endale selleks päevaks ka lõunapakikesed valmis tegime. Nimelt pidime see päev Kopenhaageni peal ringi vaatama. Kuna meid oli kokku kuskil seitsmekümne kandis, jaotati meid kolmeks grupiks, millega läbi linna liikusime. Kõigepealt läksime väikese paadiga sõitma. Seal sai mõnusalt aega veedetud. Me võtsime endale kohad paadi tagaotsas, kus sai värske õhu käes olla. Mingi hetk hakkas kõikidel aga külm ning nad tahtsid sisse minna. Eks neid üksteise järel pudeneski aina vähemaks. Ondrej suutis veel isegi kaua kannatada, kuid kui lõpuks temal ka kannatus otsa sai, läksin ka mina sisse. Kuulsat väikest merineitsit nägimegi vilksamisi selle paadi pealt.

Järgmiseks sihtpunktiks oli meie grupil (mis koosnes suuremast osast vahetusõpilastest) Christiania. Seal rääkis üks tädike kõigepealt meile veidi selle ajaloost. Siis jagunesime omakorda kolmeks grupiks. Kõik said endale giidi. Meie giid oli vanem meesterahvas, kes oli vist seitsmeteistkümne aastaselt Christianiasse elama asunud. Üks igati vahva onu oli. Vahepeal hakkas meile isegi laulma ning tantsima, sest ta oli nooremas eas Christianias laulja olnud. Ta tahtis ikka päris paljude majade juures peatuse teha ning neist rääkida. Kahjuks meil aga nii palju aega ei olnud. 

Kell oli juba päris palju ning väljas hakkas pimedaks minema. Viimane sihtpunk sellel päeval oli teater. Seal vaatasime etendust "Peters Jul" ehk siis tõlkes Peteri jõulud. Esimese vaatuse magasin kergelt maha. Terve see päev oli mind lihtsalt nii ära väsitanud. Ka Paige mu kõrval tudus belglase Jorise õlal. Paige oli selle päeva jooksul haigeks ka veel jäänud. Igatahes, teise vaatuse ajal suutsin mina oma silmad lahti hoida ning sain kenasti etenduse poindile pihta. Jube tore oli, kui midagi taani keelest aru sain.

Pärast etendust liikusime tagasi hoonetesse, kus me peatusime. Sõime õhtust, pärast mida ootas meid järjekordselt üks grupitund. Pärast seda oli meil veidi vaba aega. Mina, Ondrej, Nick ning Joris hakkasime Scrabble't mängima. Alguses mängisime inglise keeles, kuid lõpuks võtsime meie kõikide emakeeled ning taani keele mängu. Ehk siis kokkuvõttes mängisime viies keeles - inglise, taani, eesti, tšehhi ning prantsuse keeles. Kui kell sai piisavalt palju, pidime aga jälle oma ruumidesse minema. 


Pühapäeval (27. november 2011) ärkasime jälle samal ajal ning hakkasime omi asju kokku panema. Nimelt pidime me kõik asjad teise majja kaasa võtma. Sõime hommikust ning pärast seda läksime järjekorsesse loengusse. Selle ajal rääkisin veidi teiste vahetusõpilastega juttu, jõin teed ning sodisin veidi. Nimelt kestis see loeng oma kolm-neli tundi ning keegi ei suutnud väga vagusi seal istuda.

Pärast läksime jälle oma väiksematesse gruppidesse, kellega olime esimesel päeval oma kogemustest rääkinud. Seekord rääkisime, mis selle seminari juures meile meeldis, mis mitte ning mida võiks järgmisel aastal muuta. See tuli teemaks, et meil oli jube palju tegevust kogu aeg ning me ei saanud piisavalt teiste inimestega koos olla. Õnneks tuleb meil veebruaris üks kohtumine Fyn'i peal, kus meil pidavalt väga palju vaba aega olema ning saame erinevaid mänge mängida. Ühesõnaga - vastupidine sellele kohtumisele.

Siis tuligi aeg teistele head aega öelda ning kõik üle kallistada. Paljud pidid rongi peale minema. Ka mina läksin koos nendega, kes Aarhusi ümbruses elavad. Rongisõit oli jälle väga mõnus. Kui me Aarhusisse jõudsime, mõtlesime BurgerKingi sööma minna, sest kõigi kõhud olid tohutult tühjad. Läksimegi neljakesi - mina, Nick, Julia (Ungarist) ning Saho (Jaapanist).


Nii kiiresti saigi meie kauaoodatud nädalalõpp läbi. Natuke pilte on mul selle pika teksti juurde ka lisada.
PS! Selle postituse kirjutamise ajal hakkas siin Taanis lõpuks lund ka sadama!




Paige & Casey esiplaanil. Sakslane Jan Hendrik nende vahel.

Paadike, millega ringi sõitsime.

Adam. Ei tea, mis ta teha üritas.


 Mina & Ondrej.



Väike merineitsi.


Siis, kui kõigil külm hakkas ning nad sisse läksid. (Paige'i jalad)

 Paadikese katusealuse all. Adam & Paige esiplaanil.

Teater. Me istusime nimelt siis külgmisel rõdul.

Minu & Casey nari.

Meie magamiskoht.

Näm-näm.. Siis, kui kõht juba täis oli.

Kolmanda päeva lõuna - Pacman! (telefoniga tehtud - halb kvaliteet)



 

No comments:

Post a Comment