Friday, October 28, 2011

Spil Dansk Dag

Eile oli taani muusika päev. Ühel raadiokanalil lasti ainult taani muusikat. Selle päeva puhul oli ka minu koolipäev veidi teistsugune. Esimene tund pidi ajalugu olema, kuid kuna õpetajat ei olnud, sest ta pidi vist haige lapsega kodus olema, siis istusime kogu klassiga niisama. Alates teisest tunnist oli meie päev täis muusikat. Nimelt hakkasime oma grupikestes jälle lugusid harjutama, mida me viimased nädalad õppinud oleme. See oli päev, mil esmakordselt oma lugusid teistele esitasime. Vahepeal, kui väikese pausi harjutamisse tegime, liikusin mina klaveri taha ning hakkasin mängima. Teised tüdrukud tundsid viisijupi ära ning hakkasid laulma. Looks oli Rihanna Unfaithful. Õppisin selle loo kunagi ammu ära. Hea, et veel meeles on. 

Kui siis harjutamisaeg sai läbi, kogunesime uuesti kogu klassiga. Plaan oli selline, et iga grupp esineb koolimajas kaks korda ning koolist väljas kolm korda. Nimelt pidime leidma linna peal mingid kohad, kus esineda. Meie valikusse olid jäänud raamatukogu, vanadekodu ning üks kool. Kõigepealt aga esinesime oma koolis. Esimeseks kohaks oli muusikaklass, kus meie vaatajateks tuli üks teine klass. Olime esimesed, kes end esitlesid. Meil tuli laul ütlemata hästi välja. Kolmapäevases proovis olime veel veidi toored olnud, kuid täna olime küll tip-top vormis.


Laul, mida meie esitasime: Saybia - The Day After Tomorrow.


Teiseks kohaks oli söökla. Ehk siis esinesime lõunapausi ajal päris paljudele inimestele. Pärast meid esines seal samas kolmeliikmeline poistegrupp. Ka neile oli see teine kord. Esimene koht oli invaliidivetsus. Nad esitasid räpi. See nägi ikka tohutult hea välja. Kokku oli muidu neli gruppi. Ühes grupis olid kõik liikmed riietunud kaheksakümnendatesse. Nad esinesid kooli ees. Tegid lausa sellise show, et sõitsid autoga kohale, avasid pagasiruumi, kus helimees istus ning siis hakkasid tänaval tantsima. Viimane grupp esines veidi rahulikuma muusikaga. Nende juures meeldis mulle tohutult see, et nad esitasid rohkem kui ainult ühe laulu. Ühes laulus kasutasid nad laulmise asemel mingit väga huvitavat riistapuud. Ma ei tea, mis selle nimi on, kuid tegi ta ikka päris huvitavat häält, kui sellest õhku läbi puhuda. 

Poiste trio vetsus. Sebastian L selg, vetsupotil istub Simon ning räpib Emil.

80'ndate grupp. Sofie, Mette, Johanne B, Anton, Nanna, Signe, Johanne E.

Publik.

Vahepeal mängisid pooled teiste tagumikkudel nende torudega viisi. 

Viimane grupp. Tüdrukutel on need asjandused suus, millega viimase laulu esitasid. Lotte, Andreas, Anna K, Astrid, Sebastian H.

Meie grupp sööklas. Anna J, Esben, Frederik, Nicoline, Stinna, mina, Christina. Lasse on ka seal kuskil vasakus ääres. Tema mängis ksülofoni.

Poiste trio sööklas. Ülevalt: Emil, Simon, Sebastian L.


Kui olime koolis ära esinenud, pakkisime varustuse auto peale ning sõitsime järgmisesse kohta. Mina läksin koos poistega ratastega, teised sõitsid autoga. Esimene peatus oli vanadekodus. Tassisime pillid majja ning esinesime. Seal öeldi meile, et me tuleks pärast tagasi, et kohvipausi ajal teistele veel esineda. Nende kahe korra vahepeal käisime raamatukogus. Seal polnud publikut küll palju, kuid see-eest olid nad vägevad. Mängisime neile kaks korda oma lugu. Meid kuulas ka üks väike tüdruk, kellega Lasse väga hästi läbi sai. Vahepeal viis oma ksülofoni tüdruku ette, et tema ka mängida saaks. 

Esimene kord vanadekodus. Tagumine rida: Nicoline, Stinna, Mina, Christina. Esimene rida: Lasse, Frederik, Esben, Anna J.

Raamatukogus.

Meie ustav kuulaja.


Pärast raamatukogu läksime tagasi vanadekodusse. Seadsime end sealses sööklas sisse ning hakkasime esinema. Kui olime ära laulnud, võtsime taanikeelsed laulikud kätte ning laulsime koos nendega paar lugu. Pärast seda istusime ka laua äärde ning saime üht-teist head-paremat. Nimelt pakuti meile morssi/kohvi, kakaokooki ning pärast veel šokolaadikomme. Lõpetasimegi oma tuuri seal ning pärast seda läksime tagasi oma kooli, et teistega kokku saada. 

Teine kord vanadekodus.

Siis, kui kõik koos laulsime.




Kui tagasi koolis olime, siis rääkisime veidi, kus keegi käinud on. Poiste trio oli toidupoes Kvickly-s käinud. Seal oli banaanidel mingi pakkumine olnud. Eks nad siis käisid seal ringi ning laulsid üht taanikeelset laulu, mis räägib banaanide ostmisest. Kokkuvõttes teenisid nad endale sellega kaks kasti banaane välja. Pärast siis sõime neid kõik koos. Igatahes oli meil tohutult tore päev.


Thursday, October 27, 2011

Vaba aeg

Avastasin, et ei olegi maininud, et leidsin lõpuks ühe võrkpallitrenni, kus nüüdseks juba üle kuu aja olen käinud. Trennid toimuvad kord nädalas neljapäeviti ühes kõrvallinnas. Inimesed, kes seal käivad, on minust aga kuskil kaks korda vanemad. Üks tädike oli vist lausa viiskümmend. Nimelt on nad oma nooruses võrkpalli mänginud, kuid siis mingil hetkel erinevate põhjuste pärast mängimise pooleli jätnud. Mingi hetk mõtlesid nad aga uuesti võrkpalli mängima hakata. Kuna muid trenne kuskil läheduses ei olnud, siis otsustasin mina ka sinna minna. Eks ma nüüd olengi sealne pesamuna. Aga nendega on tohutult mugav mängida. Ses suhtes, et tase on piisavalt kõrgel, kuid samas saab seal omajagu nalja. Lisaks, kuna neil piisavalt vanust on, siis saan pärast trenni kellegagi koos autoga jälle Odderisse sõita. Vastasel juhul peaksid hostvanemad järele sõitma. Niiet, ei kurda.

Klaverit mängida või soololaulmisega ma siin tegeleda ei saa. Hinnad on siin lihtsalt nii tohutult kallid. Augustis sai kord ühes kooris käidud, et vaadata, kas oleks mõttekas seal laulmas käima hakata või ei. Ent ka see mõte sai suhteliselt kiiresti pärast hinna teadasaamist maha maetud. Mõni aeg hiljem ütles aga mulle üks klassiõde, kes samuti seal kooris käib, et õpetaja olevat öelnud, et ma võin seal niisama ka käima hakata. Nimelt olevat ma tema meelest hea laulja ning talle meeldis mu madal register. Iseenesest oli see hea uudis, kuid kuna ka see toimub ainult neljapäeviti, siis ei ole veel päris lõplikult otsustanud, kas hakkan seal käima või ei. Neljapäev on praeguseks lihtsalt väga üleujutatud.

Kolmapäeviti hakkan koos paari klassiõega tantsulises võimlemises käima. Tegelikult oleksin juba eile pidanud minema, kuid tund tühistati ning ma pean järgmise nädala kolmapäevani ootama. Kuigi pole trenni veel näinud, olen suhteliselt kindel, et mulle hakkab seal meeldima. Õnneks ei ole selle trenni aastamaks ka ülemõistuse kallis.

Üldiselt on mul praegu suhteliselt palju vaba aega. Eks see on see, kui kõik ühele päevale koondub. Aga jah, reedeti olen hakanud sõpradega väljas käima. Sel reedel (ehk siis homme) toimub Christina pool väikene halloweeniteemaline pidu. Enamjaolt on sealsed osalejad meie klassist. Üks osalistest on aga vahetusõpilane Saksamaalt, kes praegu Christina pool elab. Tema on siin vaid kolm kuud. Rääkisin vahetusvanematega ning nad olid sellega päri, et ma sinna ööseks jään. Igatahes tundub väga põnev õhtu tulevat.



Wednesday, October 26, 2011

Õhtu tüdrukutega Århusis

Niisiis sai ühel reede õhtul tüdrukutega jälle väljas käidud. Seekord läksime Århusisse. Kuna Christina oli päeval minu juurde tulnud, sõitsime kõigepealt tema juurde. Teel korjasime Stinna ning Marie (Christina sõbranna) ka auto peale. Nicoline pidi ka tulema, kuid temaga saime pärast linnas kokku. Kui Christina poole jõudsime, istusime teiste tüdrukutega ta tuppa maha ning rääkisime juttu. Samal ajal proovis Christina kes teab kui paljud kostüümid läbi kuni lõpuks sobiva leidis. Seejärel poseeris mulle veidikene.

Stinna & Marie

Christina

Stinna & Christina. Vahepeal kuulasime mingit eriti kahtlast taanikeelset lugu.


Mingi aeg hakkas meil päris kiire, sest pidime bussi peale jõudma. Kokkuvõttes läks sättimisega nii kaua aega, et jäime bussist maha. Olime väljas ning nägime, kuis buss peatusest ära sõitis. Mõtlesime siis ühte teise peatusesse kõndida. Õhtu oli ikka päris jahedaks läinud. Õnneks suutsime nalja ja naeruga sellest üle olla. Kui bussipeatusesse jõudsime, istusime maha. Meie juurde tuli ühel hetkel keegi tundmatu mees, kes andis meile ühe bussipileti. Nimelt polnud temal seda vaja. Pilet oli täiesti kasutatav. Eriti lahke inimene oli. Mingi hetk tuligi buss ning alustasime oma sõitu linna poole.

Kui linna jõudsime, hakkasime ühe baari poole kõmpima. Tuli välja, et läksime sellesse ühte baari, kuhu ma ka varem vilksamisi olin sattunud. Eks ta mingi populaarsem koht peab siis olema. Istusime siis maha ning rääkisime juttu. Mingi hetk maandusid meie kõrvallauda kuskil kahekümnendates eluaastates noormehed. Alguses nad meiega küll juttu ei rääkinud, kuid oli juba kaugelt näha, et see oli neil plaanis. Vahepeal jõudis Nicoline ka meie juurde. Ja siis hakkaski kõrvallaud meiega rääkima. Väga koomiline oli silmanurgast jälgida, kuidas üks tüüp aina lähemale nõjatus ning ootas sobivat hetke, mil ta mulle midagi öelda saaks. Ja lõpuks see tuligi. Kui nad teada said, et ma Eestist tulen, siis tuli ühele neist kohe Tallinn meelde. Meeldiv üllatus.

Õhtu jooksul tegime veidi pildikesi. Enamjaolt tulid need muidugi koomilised välja. Vahepeal soovis minu kõrval istuv tüüp ka paar pilti teha. Eks ma siis lasin. Varsti pidin mina aga koju minema. Bussisõit Odderisse võtab ka kuskil nelikümmend minutit aega. Christina ning Nicoline otsustasid mind bussi peale ära saata. Alguses läksime ühte bussipeatusesse, kust tavaliselt buss läheb, kuid kuna seekord ta veidi teist marsruuti sõitis, ei läinud ta sellest peatusest. Christina hakkas juba vaikselt närveerima, kuid siis leidsime õige bussi üles. Sain kenasti bussi peale. Kui koju jõudsin, heitsin magama. Olin suhteliselt väsinud. Üldiselt oli see õhtu jälle väga mõnus, ainult peavalu oli üleliigne.


Teel pubisse möödusime sellest vaatepildist.

Stinna & Christina

Stinna, Christina, Marie, Nicoline & mina.

Nicoline & mina.

Üks kõrvallauategelane, kes minu kõrval istus.

Marie, Nicoline ning minu käed..

Kentsakalt armas pilt. Nicoline & mina.

Kõrvallaualised ning Stinna.

Stinna, Christina & Marie



Sommerhuset

Olen mõned päevad juba tagasi Odderis olnud. Suvemajakeses olime nädalakese. Selle aja jooksul käisime kolm korda ujumas. Linna nimi, kus ujula asus, oli Thisted. Ühel päeval vaatasime seal veidikene ringi. Kahjuks oli ilm suhteliselt nigel - jahe, tuuline ja vihmane. Nädala keskel oli ilm lausa nii tuuline, et kõndimine muutus raskeks. Mina nautisin ilma seetõttu aga veel rohkem. Ainult, et veidi liiga külmaks kippus lõpuks. Vahepeal käisime hostisa vanematel ka külas. Nad elavad nimelt Thistedi külje all Tilstedis. Sain sealt endale sussid kingitusena.

Käisime ka lähimas linnas, mille nime ma kahjuks ei tea. Seal toimub nimelt intensiivne kalapüük. Kõndisime natuke sadamas ringi, kus oli tohutult palju erineva suurusega paate, mis kordamööda merel käisid. Sai ka ühest kalapoest läbi käidud. Mulle tulid vanad ajad meelde, kui vanaemaga sai turul külmaleti juures käidud.

Üldiselt sai sealne aeg väga mõnusalt ja rahulikult veedetud. Maja ise oli ka väga hubane. Minu tuba oli suhteliselt pisikene, ent see-eest voodi oli päris suur. Eks ta võttiski enam-vähem terve toa enda alla. Hommikul sai tavaliselt kaua magatud ning tihti vaatasime õhtul kogu perega televiisorist filme. Kusjuures avastasin, et tohutult hea on keelt õppida, kui inglisekeelsel filmil on taanikeelsed subtiitrid all. Ahjaa, päris taanikeelseks kogu elamine ei läinud. Olin end hullemaks ette valmistanud. Aga jah, praegu räägin ise ka juba rohkem taani keelt, nii kodus kui ka koolis. 

Siis, kui ma olin voodi juba ära omistanud..


Mind kui pedanti häiris see mu toa juures kõige rohkem..

Minekupäeva hommikul oli ilm küll fantastiline.

Suvemaja.



Teisel sealolekupäeval sai ka mere äärde mindud. Kuna sinna oli kuskil neli kilomeetrit vaja kõndida, klõpsasin ma ümbrusest järjekordselt ülearu palju pilte. Eks ma siis mõned laen üles ka.  Kusjuures öösel oli küll laineid kuulda. Koos tuulega moodustasid nad veel eriti valju duo.

Ilmselgelt tasane tee.


Mingisugune sakslaste sõjaaegne ehitis.


Ei ole Taani nii lame midagi.





Lained olid seal küll mõnusad.





Friday, October 14, 2011

Friday - fredag - reede

Mu elukene siin Taanis läheb aina paremaks. Lõpuks on klassikaaslased ka üles sulanud, vähemalt enamjaolt. Alguses oli suhteliselt raske nendega jutule saada. Tähendab, nad kõik on tohutult sõbralikud, kuid eks igapäevased vestlused toimuvad ikkagi taani keeles ning kui keelt ei mõista, on vestlustes osalemine üsna keeruline. Ses suhtes oli eelmine nädal väga meeldiv, sest ei pidanud tundides istuma, vaid sai klassikaaslastega veidi rohkem tutvuda.

Eelmisel reedel läksin klassiõdedega õhtul Odderi kesklinna mõnusalt aega veetma. Kõigepealt sain kahe klassiõe - Nicoline' ja Christinaga - kokku. Läksime ühte baari/restorani Underhuset, istusime maha ning hakkasime juttu ajama. Nad õpetasid mulle veidi keelt. Kõige vajalikum sõna on vist "aeglasemalt" - langsommere, sest tavaliselt öeldakse taanikeelseid lauseid nii kiiresti, et ma ei suuda sellele kohe reageerida. Hiljem liitusid meiega Mette ning Stinna. Mingi aeg istusime veel Underhuset-is, kuid kuna levisid jutud, et ühes klubis on teatud ajani joogid tasuta, siis mõtlesime sinna minna. Enne veel läksime Nicoline' ning Christinaga pitsabaari, sest meil oli nälg. Kakskümmend viis taani krooni vaesemana, kuid täis kõhuga, läksime teistele kluppi järele. Kui sinna jõudsime, otsisime teised üles ning istusime maha. Olin arvanud, et klubi on inimesi täis ning saab vaevalt liikuda, kuid olin eksinud. Pärast sain teada, et see oli just oma uksed lahti teinud. Eks see seletab. Õhtu jooksul käisime päris palju baarileti vahelt edasi-tagasi. Kuna ma praktiseerisin aeg-ajalt oma taani keelt, siis mulle öeldi, et mõni järgmine kord hakkan mina kõigile jooke toomas käima. Idee poolest hea mõte, kuid enne pean vajalikud laused ära õppima. Kahjuks pidin varsti koju minema. Igatahes oli mul tohutult tore õhtu ning nagu sai räägitud, tuleb seda korrata. 

Christina rääkis mulle, et ka see reede lähevad nad välja, kuid seekord Aarhusis. Ka mina sain kutse. Rääkisin hostvanematega ning neil polnud selle vastu midagi. Niisiis tänased plaanid on sellised, et pärast kooli tuleb Christina minu poole, veedame mõnusalt aega, sööme ning siis sõidame edasi Aarhusisse, kus saame teistega kokku. Eks ma üritan meeles pidada, et ma oma kaamera ka kaasa võtaks, et saaksin momenti jäädvustada.

Kuna järgmine nädal hakkab Taanis koolivaheaeg, sõidame homme hommikul hostperega suvekodusse. Kuuldavasti ei ole seal internetti, mis tähendab, et mõnda aega olen levist väljas ning ei kirjuta uusi postitusi. Tean niipalju, et läheme kogu perega ujulasse. Polegi siin veel ujuma jõudnud. Lisaks ütles hostisa, et ma endale mugavad jalanõud kaasa pakiksin, sest pidime palju kõndima. Igatahes asub see suvekodu Jyllandi loodeosas Thy rahvuspargis. Meri on ka nii lähedal, et majast pidavalt öösel selle kohinat kuulma. Kõlab suurepäraselt. Kui tagasi jõuan, proovin veidi pilte üles laadida ning muljed kirja panna.

 Thy rahvuspark


Ilm on nii külmaks läinud, et täna oli muru esimest korda valge. Seda küll mitte lumest, vaid härmatisest.


Saturday, October 8, 2011

Renæssance

See nädal oli meil koolis renessansiteemaline. Põhimõtteliselt möödus kogu nädal laule ning tantse õppides ja siis proove tehes. Kokkuvõttes oligi ainult neli ainetundi. Tohutult mõnus oli, et sel nädalal ei pidanud järjekordselt tundides passima nii, et midagi aru ei saa, vaid sai selle asemel teistega mõnusalt aega veedetud. Ettevalmistusi ning esinemisi korraldas ainult teine vanuseklass.

Sellel nädalal taipasin, et taani keelega läheb mul ka palju paremini. Kohati mõtlen juba taani keeles ning saan rohkem teistest aru ka. Nimelt olin ma üheteistkümneliikmelises tüdrukutegrupis, millega pidime väikese tantsulise etteaste tegema. Ning kui nad seal taani keeles arutasid või seletasid, siis enamjaolt sain ma aru ning polnud vajadust üle küsida. Nemad muidugi imestasid, kui nad tulid mulle inglise keeles seletama ning ma ütlesin, et ma sain aru küll. Ning kui ma ise midagi taani keeles ütlen, siis tavaliselt viskavad nad jälle pöidlad püsti. Tohutult armas. Kõigest muidugi veel aru ei saa, kuid loodetavasti läheb õppimine nüüd kiiremini. 

Reedel toimus suur üritus, kus kõik oma ettevalmistatud programme esitama hakkasid. Esimene ning kolmas vanuseklass olid rühmadesse jaotatud ning käisid niiöelda ringiratast erinevaid esinemisi vaatamas. Meie etteaste koosnest kolmest osast - surm, religioon, taassünd. Selline väga sügavamõtteline ning sünge tuli. Aga eks see oligi mõte. Esimeses osas olin mina niiöelda laulja. See koosnes pigem pikkade nootide hoidmisest ning mõnest muust häälitsusest. Kõige enam meeldis mulle sel ajal üks ülivali kriise, millega mu klassiõde hakkama sai. See tähistas nimelt siis kõikide surma. Pärast seda liikusime niiöelda kooripositsiooni. Seal sai a cappella-s kolmehäälne lauluke lauldud. See oli religioosne osa. Tegime vastavalt palvetavaid liigutusi ka. Kolmandat osa tähistas tants, millest ka mina osa võtsin. Neli tüdrukut laulsid tagataustaks, ülejäänutega tantsisime. Kokkuvõttes läks meil väga hästi. Ega saime päris mõnusalt harjutada ka, sest kuna neid gruppe oli kaheksa, kes ringi käisid ning erinevaid etteasteid vaatasid, pidime ka meie oma tantsu kaheksa korda esitama. Enne seda tegime päris mitu korda proovi. Pärast ütles muusikaõpetaja, et meie esinemine pidavat paljudele meeldima. Success.

Esinemine toimus küünlavalguses.

Pildid proovist:

Esimene osa - surm.


Kolmas osa - taassünd. Mina olen esimeses reas keskmine.


Lisaks meie tantsurühmale olin ma ka ühes teises grupis, millega seltskonnatantsu tantsisime. Reedel saime endale mõnusad kostüümid ka. Kahjuks ei ole mul ühtegi pilti, kus mul nägu näha on. Igatahes oli minul must pikk seelik ning sinine varrukateta särk seljas. Päris mõnus oli niiviisi külmas taani kliimas kõigile esineda, sest selle tantsu esitamine toimus väljas. Nimelt pandi kooli ette väikese saarekese peale meile lava maha. Pildid on jälle proovist.




Kõige toredam oli tegelikult selle päeva juures üldse see, et saime kooli poolt nii hommikusöögi kui ka varajase õhtusöögi. Ehk siis hommikusöögiks sõime saiakesi ning jõime teed. Pärast esinemist istusime välitelki ning saime sooja sööki - kartul, sealiha, saiake ning valida oli päris mitme salati vahel. Tõsiselt kena üllatus. Mina sain selle nimelt alles koolis teada. Seetõttu suutsin ma selle päeva jooksul ikka päris mõnusalt süüa, sest ka kodus sai hommikul söödud ning rikkalikult toitu lõunaks kaasa võetud, sest päev pidi päris pikk tulema. 




Õhtusöök 


Kuna tegime pidevalt päeva jooksul proove, siis väga palju pilte mul ei ole. Mõned klõpsud vahepeal siiski sain tehtud. 

 Mette & Christina. Parempoolset tüdrukut ei tunne. Mettel oli sünnipäev, seetõttu 
ka taani lipukesed juustes.

Mina, Nicoline & Stinna


Astrid & mina 

Mingi Taani alkohoolne toode. Proovisin, ei meeldinud.

Mina & Stinna. Selle pudeli avamine oli omaette kunst.

Kooli jalgpalliväljak. Kui hästi vaadata, näeb teist vikerkaart ka.


Igatahes on mul tohutult kahju, et järmine nädal peab taas tavalise koolirežiimi peale tagasi lülituma.  See nädal on tõsiselt hea olnud. Õnneks on vaheaeg varsti tulemas..