Wednesday, September 14, 2011

Võtsin natukeseks aja maha..

Kindlasti paljud mõtlevad, mis siis ikkagi eelmine neljapäev juhtus ning kus ma sest peale olnud olen. Nimelt sain neljapäeval kurvastavad uudised, et mu vanaema suri. Pärast uudiste teadasaamist olin endast suhteliselt väljas. Reede sai ülepeakaela tehtud otsus, et lendan mõneks ajaks Eestisse, et leinaga seal tegeleda saaksin.

Kogu asjaajamine toimus tohutult kiiresti. Sain ise vaevalt aru, mis toimus. Alguses tundus väga ebareaalne, et tegelikult ka Eestisse lähen. Kuna reedestele lendudele oli ajaliselt võimatu jõuda, sest pidin kõigepealt oma linnast Aarhusisse sõitma ning sealt Kopenhaagenisse edasi, otsustasin rääkida Paige'ga, et läheksin reede õhtul tema juurde, et hommikul lennuki peale jõuda. Enne aga pidin rääkima oma hostperega, kontaktisikuga, Taani YFUga, bioloogilise emaga ja YFU Eestiga. Olenemata tohutult paljudest osapooltest, sai asi üsna kiiresti aetud. Ja siis loopisingi asju kotti ning jooksin auto peale. Õnneks viis hostema mind Aarhusisse ära.

Kui bussi peale sain, polnud mul veel lennupiletit olemaski. Nimelt oli selle maksmisega mingid probleemid olnud. Jätsin oma Eestis oleva õe sellega tegelema. Teadsin, et ta mõtleb midagi välja. Mingi aeg bussis saingi sõnumi, kus oli mu laupäevane väljumine kirjas. Kui Kopenhaagenisse jõudsin, sõitsin Paige'i juurde. Hommikul printisin info lendude kohta välja ning hakkasin tagasi Kopenhaageni poole sõitma. Siis juba lennujaama poole. 

Läksin Eestisse läbi Helsingi. Õnneks polnud piletitega mingeid probleeme. Kuna mul oli ainult käekott, kus oli sees telefonid, sülearvuti ning hunnik pabereid, polnud vaja pagasiga jamada. Helsingi lennujaamas pidin ainult õige värava üles leidma ning järgmise lennuki peale istuma. Ausalt öeldes on Tallinna ning Helsingi vaheline lend suhteliselt mõttetu - jõuad vaevalt lendu tõusta, kui juba maanduma hakkad. Igatahes läksid mõlemad lennud kenasti. Tallinna lennujaamas oli mul õde vastas. 

Kuna ma polnud päris pikalt midagi söönud, viis õde mu Hesburgerisse, mille järele tõesti kerge igatsus oli tekkinud. Taanis neid nimelt siis ei ole. Rääkisin talle veidi sellest, kuidas mul Taanis läinud on ning mida huvitavat teinud olen. Siis läksime aga koju. 

Järgmised päevad saigi põhiliselt paikselt kodus veetud. Magasin, vaatasin televiisorit, sügasin kassi, olin ühesõnaga rahulikult omaette. Üldiselt teadsid vähesed, et ma Eestis olin. Ei tahtnud väga kellegagi kokku saada. Teadagi, et siis hakatakse küsima, kuidas mul läheb ning mis Taanis teinud olen, kuid nendeks vestlusteks mul võhma ei olnud.

Teisipäeval sai veidi isaga mööda linna käidud ning mõned vajalikud asjad endale soetatud. Nimelt siis sain lõpuks endale kummikud, ilma milleta on vihmaste ilmade puhul üsna ebameeldiv Taanis ringi kooserdada. Sai ka kaks kilo mannat ostetud, et saaksin Taanis vahetusperele mannavahtu teha. Taanist seda kokkuvõttes ei leidnudki. 

Lahkusin Eestist täna (14. september 2011, kolmapäev) varahommikul kella 6:10-se lennukiga. Seda siis Eesti aja järgi. Olin õnnelik, et kodus käisin. Sain tõesti veidi rahu ning asjade üle järele mõelda. Tulin Taani tagasi selgema peaga. Ka seekord lendasin läbi Helsingi. Saabusin Kopenhaagenisse varahommikul. Sai natuke söödud ning Kopenhaageni peal ringi vaadatud, kuid kuna ma olin tohutult väsinud, läksin varsti Aarhusi poole sõitva bussi peale. Mingi aeg jõudsin koju Odderisse.

Ei ole veel magama jõudnud. Olen ärevuses, sest homme on mu esimene koolipäev. Pidi tegelikult see esmaspäev juba olema, kuid kuna Eestis olin, siis ilmselgelt ei saanud minna. Kuna ma ei tea, mis tunnid mul homme on või kus mu klassid asuvad, siis rääkisin mõne klassikaaslasega. Ühesõnaga korjatakse mind homme bussijaamast auto peale ning viiakse kooli. Sain teada, et kooli näitavad mulle kaks teist klassikaaslast. Igatahes on mu homne päev piisavalt kindlustatud, et ära ma ei tohiks eksida. 

Proovin millalgi oma kahe nädala taguse Kopenhaageni reisi kohta ka postituse ära teha.



6 comments:

  1. Mis tunne oli eestimaal olla jälle?

    ReplyDelete
  2. Tohutult hea. Kodu jääb ikkagi koduks. :)

    ReplyDelete
  3. Ma saadan ühed suured kallistused sinu poole teele, kallis Kikukene!

    ReplyDelete
  4. Ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas sa suutsid minna koju ja siis jälle Taani tagasi. Nii tubli!! :D Ma arvatavasti oleks koju voodisse magama jäänud ja "kogemata" lennukist maha jäänud :D

    ReplyDelete
  5. Ausalt öeldes oli kiusatus küll. Teel Tallinnast tagasi mu Taani kodulinna Odderisse kahtlesin, kas ikka suudan aasta ära olla, aga õhtul loksus kõik jälle paika. :)

    ReplyDelete