Thursday, September 29, 2011

Skole

Niisiis jõudsin mina ka lõpuks kooli. Praegu olen kuskil kaks nädalat seal oma aega veetnud. Ma käin siis muusika ning inglise keele kallakuga klassis. Üldiselt väga tundides midagi ei tee, sest lihtsalt ei mõista piisavalt keelt. Samas, matemaatikat mõistan vahest isegi rohkem, kui teised. Seda vast selle pärast, et ma kunagi samad teemad üle olen käinud. Aga muudel juhtudel tuleb mulle appi mu väike sõber, keda ma koolis kaasas kannan - minu sülearvuti. Üldiselt on lauad alati sülearvutitega täidetud. See on siin ikka väga populaarne. Igal õpilasel on oma internetikasutaja, millega ta internetti minna saab. Sain endale ka selle lõpuks tehtud ning sulandusin niiöelda üldisesse massi.

Kuid üks tund muidugi on, mis mulle väga meeldib ning millest aru saan. Selleks on inglise keel (muide, mind pandi kõrgema tasemega inglise keelde). Seal saan vähemalt kaasa teha. Ning kohati saab päris huvitavaid asju tehtud. Ühel päeval mõtles õpetaja, et me võiks veidi grammatilist ülesannet teha ning ütles, et me leiaksime YouTube'st vigaseid kommentaare ning need korralikku inglise keelde tõlgiksime. Pidime igasugused tähevead, kirjavahemärgivead ning sobimatu keelepruugi ära parandama. Teine kord pidime ühe lühijutu kodus läbi lugema. Pärast tunnis ütles õpetaja, et ta oli sama asja teise klassiga läbi teinud ning kui nad arutasid, mis jutus toimus, siis olevat klassil tohutult igav olnud. Niisiis tuli ta mõttele, et meie end gruppidesse jagaksime ning selle põhjal näidendid teeksime. Võisime oma fantaasial lennata lasta - räpp, pantomiim, muusikal - ühesõnaga, mis iganes meil ka pähe ei tule. Õnneks oli meil kaks keeletundi ning jõudsime kenasti valmis. Ja näidendid tulid ikka vägevad.

Midagi veidi üldisemalt. Minu koolis kestab üks ainetund seitsekümmend minutit. Esimene tund algab hommikul kell veerand kaheksa. Kuigi tunnid on pikad, tundub, et neis ei tehta mitte midagi. Kõik liigub siin kuidagi eriti aeglaselt. Ning tohutult palju tehakse grupitöid. Võibolla see ongi üks põhjus, sest siis tavaliselt räägitakse muid asju. Kui grupitöö on, siis paljud lähevad klassist välja ning otsivad endale mingi nurgakese, kus maha istuda. Aga vähemalt see on hea, et üle viie tunni päevas ei ole. Iga päev on siin erinev tunniplaan, mis ka nädalate arvestuses muutub. Ehk midagi väga ette planeerida pole võimalik. Ei tea, võibolla ajaga muutub asi natuke korrapärasemaks, kuid praegu on küll nii, et igaks juhuks peab igal õhtul üle vaatama, kas on mingeid muudatusi toimunud. Väga vabalt võib juhtuda, et päeva jooksul on sul mingi kahetunnine paus, kus sul mingit tundi ei ole ning võid niisama lakke passida. 

Suhteliselt välisukse kõrval on meil koolis kaks ekraani seina peal, kust õpilased saavad vaadata, mis tund neil kus hakkab. Suhteliselt mugav. Ma ise kasutan seda vana varianti, et kirjutan märkmikusse üles. Kella meie koolis helisemas ei kuule. Kõik teavad kellaaegu, millal mingi tund lõppeb või algab. Alguses oli suhteliselt imelik, kui mingil hetkel õpilased lihtsalt tõusid püsti, panid oma asjad kokku ning astusid uksest välja. Eks ma siis niiöelda jälitasin oma klassikaaslasi, et teaksin, millal ma tunnis või vastupidiselt vahetunnis olema pean. Üks, mis oli alguses harjumatu, on see, et toolid ei lükata tavaliselt mitte lihtsalt laua alla, vaid tõstetakse vahetult lauaplaadi all asuvatele kinnitustele, ehk siis tool ei puuduta maad. Eks koristajal on muidugi lihtsam nii. 

Lõunat sööme tavaliselt veidi pikematel vahetundidel. Ehk siis teisel vahetunnil, mis on veerand tundi, või kolmandal, mis on pool tundi. Kooli keskel asub selline suurem ruum, kus on lauad ning toolid. Eks see peaks vist meie söökla olema. Samas toimuvad seal ka erinevad üritused. Ahjaa, fakt Tallinna Kristiine Gümnaasiumi inimestele. Nimelt plaksutatakse siin Taanis ka, kui keegi mingi asja "sööklas" maha pillab. Kui esimest korda selle niiöelda läbi elasin, tuli mõnus muie suule.

Mu kool on ühe korrusega ning pidevalt on koridoride kõrval suured klaasaknad ning -uksed. Need on selleks, et õpilased saaksid välja suitsetama minna. Kohati on õu ikka päris paksu suitsu täis. Ja samuti joovad nad ikka päris palju õlut. Ühel reedel nimelt toimus reedeõhtune kohvik, kus sai õlu tosta. Kõikidel oli tops käes ning seda käidi pidevalt täiendamas. 

Veel üks tund, mis mulle meeldib - kehaline. Taanis on ka gümnaasiumis tüdrukutel ning poistel kehaline kasvatus koos. Kuna mul on üks tund nädalas, siis olen ainult kahes kehalises käinud, kuid siiamaani tundub küll mõnus olevat. Praegu oleme väljas ning mängime sellist mängu nagu Ultimate - reeglitega frisbee loopimine. Klassikaaslastelt olen kuulnud, et pärast sügisvaheaega hakkame ujumas käima.

Kuna ma muusikaklassis käin, siis puutun muusikaga ka veidi rohkem kokku. Üks asi on siin erinev. Nimelt õpivad nad muusikatunnis muusikateooriat. Ehk siis mitte mingit igavat ajalugu. Sellel nädalal aga oleme oma gruppides laule harjutanud. Oktoobrikuu lõpus on mingisugune muusikapäev, mille jaoks meie klass nelja gruppi jaotatud on. Kõik valivad ise, mis laule nad esitada tahavad. Vahepeal pidime hakkama igal pool esinemas ka käima. Eks siis näis. Kuna meie grupp koosneb kaheksast inimesest, siis mina ei mängi mitte klaverit, vaid laulan. Mitte, et mul midagi selle vastu oleks, absoluutselt mitte.

Järgmine nädal on meil üldse väga eriline. Nimelt renessansiteemaline. Sellest võtab osa ainult gümnaasiumi teine aste. Kuna meie klass on niiöelda loominguline, siis enamiku meie klassi õpilaste ülesanne on meelelahutusliku osa korraldamine. Ehk siis igasugune muusika, tantsimine, trikid ning mis iganes veel. Ma valisin grupi, kus toimub muusikaline tegevus - pillimängimine, laulmine - ning tantsimine. Kokkuvõttes on mul järgmine nädal praeguste andmete järgi ainult neli ainetundi: kaks taani keelt ning kaks ajalugu. Millalgi tulevad kõik teise gümnaasiumiastme õpilased kokku ning esitatakse, mida ette valmistatakse.

Praegu niipalju.



No comments:

Post a Comment