Thursday, August 11, 2011

Mõningaid erinevusi

Põhiline, mis siin Taanis mulle ikka kohe absoluutselt ei istu, on kallid hinnad. Ja seda eriti toidu suhtes. Käisime ühel päeval pärast keeletundi Nicki ja Adamiga Aarhusi peal ringi ning otsisime kohta, kust midagi hamba alla saada. Leitsime ühe jäätisekioski. Põhimõtteliselt väike pehme jäätis maksis 12 DKK (u. 24 EEK). Kaks jäätisepalli karbikeses maksid 30 DKK. Hullumeelsus! Ning näiteks McDonaldis maksavad eined kuskil 40-60 DKK. Ühesõnaga, väljas söömine jääb vast ära.

Kui täna hostisaga toidupoes käisime, rääkis ta mulle, et seal toidupoes, kus me olime - Kvicly - käib pidevalt niiöelda "mäng", et kes leiab leti pealt mingi sellise kauba, mille "parim enne" on möödas, saab autasuks endale šokolaadi. Nimelt on see siis selleks, et vastavaid äpardusi vältida. Lisaks sai täna poest 10 DKK eest kolm liitrist jogurtit, kusjuures ühe ostmisel pidi kuskil 15 DKK maksma. Veidi ajuvaba, jah. Point oli selles, et kaubast taheti lahti saada. Mulle see sobib, jogurtijoodik nagu ma olen.

Siinsed rongid on palju mugavamad. Kui Kopenhaagenist Fyn'i poole sõitsime, olime rongis, milles istmed olid sarnased lennuki omadele. Kummalgi pool vahekäiku oli kaks tooli, mis olid neljakaupa grupis. Ehk siis kummalgi pool kaks tooli, millel oli veel omakorda kaks tooli vastas ning nende vahel oli laud. Odderi - Aarhusi vahelisel liinil on tavaliselt rongi ehitus veidi teistsugune. Nimelt on ühel pool vahekäiku kõik toolid ühtepidi ning teisel pool teistpidi. Proovin millalgi sellest pilti ka teha. Ühel päeval aga oli rong sarnane sellele, mis Kopenhaagenis oli, ent ilma lauata. 

Linnas ringi kõndides olen täheldanud, et siin on valgusfooride süsteem Eestist veidi erinev. Nimelt ei hakka roheline tuli enne kollasele või punasele värvile üleminekut vilkuma. Okei, siis saan veel aru, kui all numbrid jooksevad, palju aega on jäänud, kuid kui seda ka ei ole, siis on suhteliselt segadus, kui astun puhta rohelise tulega sebrale ning mõni hetk hiljem märkan, et juba punane tuli põleb.

Taanlased söövad pidevalt koos. Eriti tähtsad on õhtusöögid. Sisuliselt istume oma pool tundi vähemalt ning räägime söömise kõrval juttu. Noh, vähemalt nemad räägivad. Ma vaatan veel enamjaolt lolli näoga pealt. Kummaline on see, et tihti on õhtusöögi kõrvale joomiseks puhas vesi. Hostvanemad joovad mõnikord õlu, veini või kohvi ka, kuid peamine on siiski tavaline vesi. Eks ta vast tervislikum ole. Täna aga õhtusöögi ajal ütles mu hostema mulle, et ta on veidi mures, kuna ma nii vähe söön. Ma olin üsna imestunud teades, milline söödik ma tegelikult olen. Aga eks mul vist rohkem nii ole, et söön vähe, aga tihemini. Ses suhtes on hea, et siin on söögikorrad kindlaksmääratud ajal.

Tohutult paljud inimesed sõidavad jalgrattaga. Ja jalgrattaid on igasuguseid. Ühel päeval nägin linna peal üht naist, kellel oli jalgratta taga järelkäruna telgisarnane karbike. Päris kahtlane oli, kui ta parasjagu minu kõrval oli ning see telk rääkima hakkas. Nimelt veavad nad nii lapsi ringi. Teine kord nägin sarnast telki ratta eesosas. Igatahes rattaridu võib näha pea iga maja juures. Kõige kummalisem on rattaparkla Aarhusis rongijaama kõrval. Nimelt on üks pikk käik, mille kummalgi poolel on kahel korrusel ratta kinnituskohti. Eriti efektne on see siis, kui kõik kohad on rattaid täis. Proovin ka sellest pilti teha millalgi.

Ning muidugi kes saaks ära unustada seda vihmast, tuulist ja külma kliimat. Iseenesest armastan ma tuult väga, kuid lõppkokkuvõttes hakkab päris külm. Ega mul neid sooje riideid kaasas väga ei ole. Kuid see pidev uduvihm on häiriv. Ühe päeva jooksul võib mingi viis korda sadama hakata ning siis ära lõppeda. Täna sai hommikul jälle rongi peale mindud ning kuskil sada meetrit majast eemal olid mul jalad täiesti läbimärjad. Muidugi tuli sel hetkel padukat ning mul pole korralikke vettpidavaid jalanõusid. Mul oli küll vihmavari, kuid kui ma lõpuks keeletundi jõudsin, olid mu juuksed ainukesed, mida võis sõnaga "kuiv" iseloomustada.


Selleks korraks niipalju.

No comments:

Post a Comment