Friday, December 30, 2011

Jõulud

Okei, sain ka lõpuks mahti postituse jõuludest ära teha. Seekord möödusid jõulud ilma lumeta. Kahekümne neljanda kuupäeva hommikul käisime perega kirikus. Siin on see üsna tavaline traditsioon. Vahetusema ütles mulle, et kirikus esitatakse sel päeval mingi viis korda sama programmi, et kõik seda näeksid. Ega kirik oli suhteliselt täis küll.

Kui koju jõudsime, olid vanavanemad ka kohale jõudnud. Suurt midagi erilist me kuni õhtusöögini ei teinud. Siis hakkas söömine pihta. Ma olin midagi hullemat oodanud, sest päris mitu korda oldi mulle öeldud, et jõulude ajal muud ei tehta, kui ainult süüakse. Õnneks siiski asi päris nii hull ei olnud. Söögiks oli meil kartulid, punane hapukapsas, kerge kaste ning part. Seda panin ka tähele, et lisaks soojale toidule on laual ka kartulikrõpsud. Pärast õhtusööki pidasime väikese pausi, mille ajal panime kingitused kuuse alla. Siis hakkasime magustoitu sööma. Selleks oli midagi riisipudingu sarnast. Sellega on jälle väike nipp. Nimelt on sinna sisse purustatud mandlid. Lisaks pannakse sinna paar purustamata mandlit ning see, kes endale terve mandli saab, saab ka kingituse. Neil on ikka päris palju kingituste jagamist jõulude ajal. Ka mina olin üks neist õnnelikest, kes endale paki sai. 

Seejärel läksime kõik kuuse ümber, võtsime kätest kinni ning hakkasime puu ümber ringikäies laulma. Peaaegu kõik said mingi loo valida. Mina valisin laulu, mis räägib punase ninaga Rudolfist. Nimelt on see ainuke jõululaul, mida ma enam-vähem oskan ka taani keeles laulda. Kui laulud olid lauldud, istusime me elutuppa maha ning hakkasime kinke avama. Põhiline kuuse alt kingiotsija oli mu noorem vahetusvend. Ta võttis kuuse alt järjest mahlaseid kinke ning andis õigetele omanikele. Mingit luuletuse või laulu esitamist siinmaal ei toimu. Kuna kinke oli aga suhteliselt palju, siis vahepeal tegime väikese pausi ning sõime piparkooke-jõulukomme ning jõime karastusjooke.

Väike jõulumäng toimus ka kahekümne viiendal kuupäeval. Siis oli aeg ka pere hulgas pakkeleg-d mängida. Alguses suutsin ma neli kingitust endale krabada, kuid siis ei tulnud mul veeretades ühtegi kuute ning mulle jäi ainult üks kingike. Aga vähemalt sain sellegi. Ning muidugi mängisime me päris mitu päeva pärast jõule sellist lauamängu nagu Sequence, mille mu vanem vahetusvend oli endale jõuludeks saanud. Ma olin võitmatu, kuni vennad kampa lõid..

Kõige armsam osa jõulude ajal oli aga see, kui ma sain ootamatult kõne oma eesti vanavanematelt. : )






Mandlimängu kingid.

Mandlimängu võit.




Vahetusisa ning -vennad Anton & Laurits. Panid küünlaid kuusele.

Kui kinkidejagamine oli poole peal.





 Jõulukingid.

Pakkeleg kink.


Natuke aega on veel sellest aastast järele jäänud. Ilusat uut aastat!


Friday, December 23, 2011

Fun at volleyball

Eile sai järjekordselt võrkpallis käidud. Seekord mõtlesid mõned mehed aga peatsete jõulude puhul trenni veidi huvitavamaks muuta. Esimese mängu mängisime vähemalt meetrise läbimõõduga rannapalliga. Lisaks olid suured linad üle võrgu visatud, et me ei näeks, mis teisel pool platsi toimub. Eks sellega sai päris mõnusalt nalja. Sellist suurt palli pole üldse kerge edasi lüüa. Veel rohkem sai aga nalja siis, kui me selle palli tavalise võrkpalli vastu vahetasime. Võrkpall tundus nii pisikene olevat, et kaob käte vahele ära. Teise mängu esimesed punktid möödusidki nii, et kõik olid naerukrampides. Ka selles mängus olid võrgu peal linad, et me midagi ei näeks. Lõpuks tegime paar mängu ka tavalistes tingimustes. Selleks ajaks olime pisikese võrkpalliga ära harjunud.

Pärast trenni läksime selles samas hallis asuvasse kohvikusse, kus oli laud kaetud. Istusime siis kõik lauda ning hakkasime æbleskiver-id sööma. Need on sellised pallikesed, mis on siin suhteliselt populaarsed. Kujult meenutavad nad veidi moosipalle, mustrilt pannkooke, maitselt pontšikuid. Süüakse neid moosi ning tuhksuhkruga. Kõrvale jõid teised ka glögi. Kuna mul ei olnud peegelkaamerat kaasas, proovisin telefoniga hetke jäädvustada. Seetõttu on piltidel kvaliteet üsna nigel. 

 Æbleskiver.


Hall, kus mängime.




Monday, December 19, 2011

Adam's b-day

Eile sai nimelt siis Adamil külas käidud. Kohale jõudsime sinna aga suhteliselt hilja, sest läksin sinna koos Pologa, kellel oli vaja enne paari kooliõega kokku saada, et neile Mehhikost rääkida. Nimelt lähevad need tüdrukud tuleva aasta jaanuari alguses mõneks ajaks sinna õppima. Aga hakkame aga jutuga algusest peale.

Mingi hetk otsustasin ma bussiga Aarhusisse minna, et Pologa kokku saada. See oli suhteliselt armas, et bussijuhil oli päkapikumüts peas. Kui ma bussi peal olin, helistas mulle Polo ning ütles, et ta oli oma bussist maha jäänud ning jõuab Aarhusisse alles tund aega pärast meie kokkulepitud aega. Kui ma siis Aarhusisse jõudsin, läksin linna peale, et veidi ringi vaadata. Tegin paar pilti tänavavaatest, sest seal on ikka tohutult ilusad tulekesed tänava kohal, mis annavad sellise mõnusa jõulutunde. Kokkuvõttes lõpetasin ma Tigers-is, kus ma oma vahetusperele paar kingikest sain. Kõige parem asi jõulude puhul on see, et siis on poed ka pühapäeval lahti! Seejärel läksin vaatasin veel veidi ringi, et aega parajaks teha. 

Lõpuks sain Pologa kokku. Mõne aja pärast saime ka nende tüdrukutega kokku. Mulle öeldi, et ma näen välja kui taanlane. Eks see ole see blond pea. Kui olime kuskil pool tundi nendega jutustanud, ütlesin Polole, et me peaks minema hakkama. Olime niigi juba hiljaks jäänud. Läksimegi siis bussipeatusesse, et bussi oodata. Ta, vaesekene, pidi seal surnuks külmuma. Ta on harjunud ju vähemalt kahekümne soojakraadiga väljas olema. Eile oli vist paar kraadi üle nulli, kui ma ei eksi. Lõpuks tuli buss ning me sõitsimegi Adami poole. 

Kui Adami koju jõudsime, andsin ma talle oma kingituse üle. See oli selline mõnus pehme lepatriinupadi. Kui ma seda poes nägin, siis ma lihtsalt ei suutnud seda talle mitte osta. Eks me kõik saime selle kingituse üle veidi naerda. Siis istusime kolmekesi lauda ning hakkasime sööma. Söök oli päris mõnus: ahjus küpsetatud koorekartulid, salat ning muidugi liha. Kui see oli söödud, siis hakkasime kooki sööma. Selleks ajaks liitusid meiega ka Adami hostvanemad ning hostõde. Lõpetasime me Adami toas, kus me veidi enne äraminekut juttu rääkisime. 

Adami hostema ütles, et ta võib meid linna sõidutada. Ma olin meile bussiajad valmis vaadanud. Jõudsimegi kuskil minut enne Polo bussi linna ning ta jõudis kenasti selle peale. Kui ma siis oma peatusesse kõndisin, oli see kahtlaselt tühi. Ma vaatasin bussiaegu ning tuli välja, et need olid erinevad sellest, mis mu ajaplaanis olid. Eelmine buss oli viis minutit tagasi ära läinud ning järgmine tuli alles tunnikese pärast. Ilmselgelt ei läinud ükski rong ka vahepeal. Eks ma siis saatsin perele sõnumi, et ma hiljem saabun ning läksin jälle linna peale kõndima. Kuna kell oli veidi üle veerand kümne, siis olid muidugi kõik poed kinni. Eks ma läksin siis Burger Kingi istuma, et ma vähemalt külmetama ei peaks. Vähemalt järgmine buss tuli õigeaegselt. 

Linnapildid:
 
 Kell pool viis.
 
Kell kolmveerand kümme.

Adami pool:

Adami kink.

Polo

Adam

Näm-näm. (tüüpiline laudlina taani sünnipäevadel)

 Tahtsin üht pilti temast koos padjaga ka saada. Armas. :D


 

Saturday, December 17, 2011

Jõulukompvekid

Tundub, et siinmail valmistatakse jõulude puhul piparkookide asemel hoopis jõulukompvekke. Täna istusimegi pereliikmetega laua äärde ning hakkasime martsipanist kommikesi voolima. Mõned pildid tulemustest:

Minu meistriteosed.




Hostõe päkapikk..

... ja siga.

Hostvanaema meisterdatud.


Martsipanipallikesed kastsime šokolaadi ning pähkli- või kookosepuru sisse.



Jube isuäratavad näevad välja küll. Kahju, et mulle martsipan ei maitse..


Friday, December 9, 2011

Kui päkapikud vallutavad kodu..

Niisiis, mu hostperel on komme iga aasta detsembri alguses maja ära kaunistada. See tähendab seda, et terve pere käib maja peal ringi ning topib kaunistusi kuhu iganes veel mahub. Pärast vaatasin veidi, mis lõpptulemuseks tuli ning tegin pilte. Enjoy!







Külmkapi peal olev magnet.




Pakkeleg

Pakkeleg tähendab tõlkes pakimängu. Nimelt on see üks tüüpiline mäng, mida Taanis jõulude ajal mängitakse. Eelmise nädala reedel käisin meie klassi julefrokost-il, mis otsetõlkes tähendab jõululõunat, kuid üldisemas mõttes tähendab lihtsalt väikest kokkutulekut ning suurt söömist jõulude puhul. Seal mängisime ka pakkeleg-i. Pidime kõik kaks väikest pakikest kaasa tooma. Kingitused ei pea absoluutselt uhked olema. Näiteks võib selles mängus vabalt ka tualettpaberi rulli kingitusena kasutada. Point on selles, et kingitused pannakse laua keskele ning inimesed istuvad nende ümber. Pannakse mingi teatud aeg jooksma ning siis hakatakse ringis täringuid veeretama. See toimub ükshaaval. Kui sa veeretad kuue, siis saad endale paki laua keskelt valida. Kui kõik pakid on otsas, hakatakse pakke teistelt mängijatelt võtma. Kui aeg läbi saab, saad kõik kingid, mille mängu jooksul kogusid, endale. See oli mul esimene kord ning ilmselgelt pean ma veel harjutama, sest ma sain endale Disney printsessikleepsud, mille ma ka kokkuvõttes Nicoline'le andsin, sest tal olevat mingi väike sugulane, kellele need pidavat eriti meeldima. Mina ei oleks nendega niikuinii midagi tarka teinud.


Osad kingitused.

Vahepeal sõime.. palju.

Ja hakkaski mäng peale. Alguses oli okei...

...vahepeal läks päris hästi..

...kuid lõpuks vajus ära. (Glædelig jul - rõõmsaid jõule.)

Minu lõpptulemus.

Christina lõpptulemus. (:D) Šokolaadi oleks küll tahtnud.

Mis mind kõige rohkem köitis. (Jah, Rain, mina panin selle kokku. ;) )

Kui olin hostvanematele rääkinud, kuidas mul läks, võttis hostisa need sahtlist välja ning ütles, et ma järgmine kord neid kasutaksin.


Vähemalt üks selline lahing tuleb veel oma pere ringis jõulude ajal maha pidada.